Vennad, õed ja sõbrad, meie reaalsus ei ole ainult see füüsiline, mida me näeme ja käega katsuda saame. Hoopis reaalsem on vaimureaalsus ja see, mis toimub üleval. Teises taevas (kus võitlevad deemonlikud väed Jumala inglite vastu) käib meie pärast sõda ja meile on antud ülesanne teha selles sõjas omapoolne. Piibel kirjutab hästi Efeslaste 6:10-18, et millega meil tegemist on ja mis vahendid on meie kasutada. Need kirjakohad võiks olla meil iga päev nina ees lugeda ja nende üle palvetada.
Olen saanud mitmeid kõnesid ja kirju olukorrast, kus inimesed on olnud aastaid vaimulikus vangistuses. Ma ei mõista neid inimesi kuidagi hukka, ma püüan neid inimesi Jumala abiga puudutada ja neile toeks olla, aga ma püüan nendes olukordades pöörata inimese tähelepanu sellele, milleks nad ise võimelised on. Mitte keegi ei suuda kanda kellegi koormat lõpuni, igaühel on oma ülesanne ja koorem. Sageli puudub nendes olukordades inimese oma võitlus ja vaimulikest relvadest ei teata mitte midagi. Võibolla ollakse kuulnud neist, aga neid ei kasutata. Seepärast on ka sellised olukorrad, et inimesed käivad ühest kogudusest teise, käivad ühe pastori või vabastusteenistuja juurest teise juurde ja nad pole kunagi päriselt vabaks saanud.
Piibel kirjutab Mt 12:37, et meie sõnadest mõistetakse meid õigeks ja meie sõnadest mõistetakse meid süüdi. Paljudel juhtudel ongi eespool kirjeldatud olukordades just see, et kui ollakse ühe palve peale saadud kosutust ja natuke ka vabaks, siis järgmistel päevadel ja kuudel, kui koguduses ei käida ja osaduses ei olda, puudub ülejäänud elus igasugune vaimulik võitlus. Kurat ja tema väed deemonite kujul kurnavad ja hävitavad jälle seda inimest. Selle asemel, et kuulutada oma elus oma suu sõnadega võitu iga päev, vabadust iga päev, selle asemel, et astuda vastu iga päev kurjale (kasutades kirjakohti Efeslaste 6:10-18), lastakse hingevaenlasel jätkuvalt oma ellu needust rääkida. Ja mitte ainult, vaid hakatakse ka ise valjult kordama seda, mida kurat ütleb. Karmilt ütleb Piibel Luuka 11:24-26, et kui me ei saa täis Jumala Sõna ja Püha Vaimu, siis tuleb kuri ja tuleb veel hullemalt, kui alguses.
Kordan taas, et ma ei mõista kedagi hukka. Ma tahan kokkuvõttes öelda seda, et vaimureaalsus on igapäevane, võitlus on igapäevane ja õppides võitlema, oskame ühel hetkel järjest paremini liikuda ühest võidust teise. Võidelda tuleb iga päev. Seepärast ei tasu karta ja alla anda, sest Jumal annab samas ka puhkust ja hingamist, me saame tugevamateks vaimulikus võitluses. Rõhutan, et tuleb leida oma usukogukond, kes on võitlev ja palvetav. Üksi ei saa keegi ja me pole loodud üksi võitlema. Aga pole sellist asja, et keegi tuleb ja palvetab ühe korra ja me oleme lõpuni vabad ja raskusi enam ei tule.
Jumal armastab Sind ja ta ei jäta Sind maha, aga Jumal on öelnud, et meil tuleb armastada Teda, kogu oma südamega, kogu hingest ja kogu oma mõistusega. Meil tuleb kiinduda sügavalt Jumalasse, olla kohati isegi hullumeelsed usu osas, eriti mis puudutab võitlust, tänu ja ülistust. Ära häbene Jumala Sõna oma kodus ja lähedaste keskel ja ela seda välja iga päev. Las kurat teab, et oled Jumala oma, et kuulud talle ja kuradil ei ole Sinu üle mingit võitu ega võimu. Võitle võitlust! Aamen.