Olen toonud tunnistust Jumala juurde tulekust oma kodukoguduses ja mujal juba mitu korda. Viimasel ajal olin hakanud mõtlema, et ma räägin seda lugu liiga palju. Pealegi on see lugu kirjas minu kodulehel. Jumalal oleks anda juba midagi muud. Nii mulle vähemalt tundus. Kui viimasel evangeelsel teenistusel Keilas me leppisime pastoriga kokku, et toon oma tunnistuse Jumala juurde tulemisest, siis tundus mulle, et seda on palju. Olin oma koguduses toonud seda lugu välja juba mitu korda. Aga ju oli seda siis veel kellelegi vaja, ma tõin oma tunnistuse. Püüdsin seda teha innukalt ja au Jumalale andes.
Pärast evangeelset teenistust ütles mulle pastor Hans, et ära järgmisel korral (21. juuni on järgmine evangeelne teenistus Keilas) enam tunnistust Jumala juurde tulemisest too, jaga Sõna, mida Jumal on andnud. Lõpuks tuli see kinnitus, mida olin oodanud! Ma sain teada järgmise sammu.
Vahel tuleb ette aegu, kus me ootame Issandat pikka aega. Nädal, kuu, isegi mõned aastad võivad minna, et tuleks kauaoodatud kosutav Sõna Issanda käest. Me ei pruugi isegi teada, mida me täpsemalt ootame, aga teame, et vajame Issanda käest. Minul oli selle sõna ootamisega sarnane olukord. Oli mitu kuud vaikuse aeg ja ma ei teadnud kindlalt, kus suunas minna. Proovisin ühte suunda ja teist suunda, aga kõik suunad olid kuidagi suletud või kahtlase väärtusega. Mõtlesin, et asi on minus. Mõtlesin, et olen millegagi nii eksinud, et Jumal lihtsalt ei lase mul enam üht või teist teha.
Otsustasin lihtsalt usaldada ja oodata Issandat vaikuses, ehkki oli raske. Selles ajas palvetasin mitmete palvesoovide ja inimeste eest, kes mulle kirjutasid või helistasid. Sain teenida mõnda perekonda nende kodudes. Võib tunduda, et nii olekski võinud jätkata, aga sellist teenimist ei tulnud palju. Ja ma teadsin, et olen mõnes mõttes üksi, ehkki minu eest palvetatakse. Seepärast ma ootasingi ja nägin, et vajan Issandalt kindlat juhatust edaspidiseks. Hingevaenlane ka ei maganud, isegi kahtlused hakkasid sisse ronima. Normaalne inimene oleks niiöelda püssi nurka visanud ja valinud enesehaletsuse ja masenduse tee. Ma ei lasknud sellel tulla.
Kas tuleb tuttav ette? Kui tuleb tuttav ette, siis tea, et Jumal ei ole kuhugi kadunud. See, mida Sa vajad, on teel. Usalda Teda ja leia Tema kosutava Sõna ootamises viis usukaaslaste teenimiseks. Ole palju sõnas ja palves ja usalda isegi siis, kui inimlikult tundub, et ei ole enam normaalne oodata. Issand ei jää hiljaks. Minu jaoks oli see Sõna, et “ära enam tunnistust jaga, nüüd on Sõna jagamise aeg”. See vabastas mind kitsikusest, viimasestki kahtlusest ja andis uue perspektiivi. Ma sain teada, kuhu suunas ma pean minema, kellega koos ja millal. Ma tean järgmist sammu ja see on kõige olulisem. Ka Sinule tuleb see järgmine samm. Usalda ja kasva. Kiitus Issandale!